|
so:text
|
Ma ei ole tükk aega Gu-d unes näinud. Tänavusest sügisest on mul Gu-st ainult üks meeldejäänud unenägu. Ainult üks. Muidu on neid olnud alatasa. Selle asemel mõtlen temale ärkvel olles kogu aeg, olen ilma temata lausa haige. Vajan teda igas suhtes: kui sõpra, usaldusalust, seltsilist, meest, kuulajat. Kui olen üksi voodis ja mõtlen, et ta tuleb nagu varemalt, siis kisendan üksinduse piinast. On see õnnetus, et olen veel naine? Ja et muutun üha rohkem naiseks. Kas pean seda häbenema? Kui õieti mõtlen, siis see oleks häbi, kui seda häbeneksin. Ega mina ole end teinud? (et) |
