|
so:text
|
1950. aastal oli New York esimene linn maailmas, kus elanike arv ületas 10 miljoni piiri. Veidi üle poole sajandi hiljem, 2007. aastal oli selliseid linnu juba 19. Megalinnade arvu suurenemine ei ole muidugi ainus rahvastiku kasvu näitaja. Linnastumine on üldine nähtus: ÜRO on nimetanud XXI sajandi linnade sajandiks. ÜRO andmetel võib linnastunud elanike arv ületada maal elavate inimeste arvu juba 2020. aastal . Oluline muutus toimub arengumaades, kus maalt linna minek on kõige massilisem. Oma raamatus "Arrival City" peab autor Doug Saunders urbaniseerumist XXI sajandi kõige suuremaks maailma muutvaks nähtuseks, mis toimib kollektiivse elukvaliteeti suurendava instrumendina. Oma raamatus "The New North: The World in 2050" märgib Laurence Smith, et linnad on turvalisemad ja efektiivsemad. Mõlemad autorid peavad linnu vaesuse ületamisel esmatähtsateks. Toidu-, vee- ja eluaseme probleemide lahendamine on linnades parem ja efektiivsem, märgivad nad. Aluse selleks annavad nii linnas leiduvad töökohad kui ka taristu, mis võimaldab lühendada vahemaad elu ja töökoha vahel ning seeläbi hoida kokku aega ja raha. Majanduslik stiimul on inimestele ahvatlevam kui elukeskkond, leiavad mõlemad autorid. Linna elama suundumise peapõhjus on ikkagi suurem võimalus leida tööd ja saada paremat haridust kui hingata puhtamat õhku või juua kvaliteetsemat vett. (et) |
