|
so:text
|
Kuigi mul oli ähmane ettekujutus, nagu olnuks mu rahulolematus tingitud boheemlikest, kergelt marksistlikest vaadetest , ei saanud ma selle põhjustest siiski päris hästi aru; ja ma oleksin vihastanud, kui keegi oleks vihjanud, et selle taga on mu loomuse tugev puritaanlik joon, nagu asi tegelikult oli. Leidsin hiljuti ühest vanast märkmikust lõigu, mille olin kirja pannud umbes kaheksateistkümneselt: "Minu meelest haiseb siin mäda järele, üleküpsenud puuviljade mäda järele. Mitte kusagil, mitte iial ei ole sünd ja sigimine ja surm, elu koletislike murrangute võigas mehhanism, mida kreeklased nimetasid miasmiks, reostuseks, olnud nii jõhker või väliselt nii ilusaks võõbatud; mitte kusagil pole nii paljud inimesed nii hardalt uskunud valet ja muutlikkust ja surma surma surma. (et) |
