|
so:text
|
Kui ilmaruum lahti murdus, oodati Estherilt, et ta suudab imepärase sekundi murdosaga kraami kokku panna ja sõrmenipsuga turvalisse kohta lennata. Ta oli varustatud kvaliteedimärgilise ürgema oskustega, mille abil võis valmistada terve nädala toidu, kasutades selleks rauapuru, vatti ja võib-olla ühte närtsinud kapsapead, panna terve pere riidesse vaid ühte viledaks kulunud kardinat kasutades, ravida grippi ja kõiki muid mitteoksendava iseloomuga haigusi , ja tuua oma perekond ühegi kriimuta katastroofidest välja. Kuid nad nägid hoopis, et Esther oli rikki läinud. Ta jäi istuma, kissitas silmi ja tõstis käe rahe kaitseks silmade ette, just nagu paistaks päike talle liiga otse silma. Kui Esther viimaks pakkima hakkas, jäi aeg rõhutatult seisma. Ta püüdis oma rätikut puhtaks kloppida ja näis kaaluvat tavapärast rituaali enne kojuminekut ujumisriided ära vahetada. Nad olid jahmatusest paigale tardunud. (et) |
