|
so:text
|
Imestuse ja kahetsuse kahin tõuseb Lydia tutvuskonnas, kellele kihlus tuleb üllatusena. Et "Vanemuise tütar", emantsipeerunud, abielu pelgav Lydia on üldse mõelnud mehele minna, et ta on "leppinud nii vähesega", et väljavalitu on saksameelne, et nüüd peab tulema ka Koidula "tõekspidamiste järsk muutumine". Kuivõrd Kirjaneitsi elumuutus on üldine, rahvuslik mure ja kaotus, ilmneb mitmete väljapaistvate eestlaste õnnitlustest. Nii loeme J. Adamsoni kirjast: "Meie mõtlesime, et isamaa ainult Teie peigmees pidi olema." "), lk 177 (et) |
