|
so:text
|
Nõo ilu rabas Margareti, nagu märkaks ta seda esimest korda. Nad olid koos üles kasvanud ja lapsepõlvest peale olid kõik peale Margareti aina rääkinud, kui ilus Edith on; Margaret polnud sellele kunagi varem mõelnud, ent neil viimastel päevadel näis teadmine, et ta kaotab oma kaaslase peagi, kõiki Edithi häid omadusi ning võlusid suurendavat. Nad olid rääkinud pulmakleitidest ja laulatustseremooniatest; ning kapten Lennoxist ja sellest, mida mees oli Edithile jutustanud nende tulevasest elust Corful, kus kapteni rügement asus; ja sellest, kui raske on klaverit korralikult hääles pidada ja milliseid kleite ta soovib kanda Šotimaa-reisil, mis pidi aset leidma kohe pärast abiellumist; ent tema sosin oli muutunud aina unisemaks ning Margaret veendus pärast paariminutilist pausi, et Edith oli ennast kõrvaltoast kostvast suminast hoolimata pehmeks musliini, lintide ja siidiste kiharate kuhjakeseks kokku kerinud ning vajunud rahulikku pärastlõunasesse uinakusse. (et) |
