|
so:text
|
Jah, selge, helisev naer... Selline lapselik, ja võluv naer, nagu see kostab läbi ukse salongidest, kuhu daamid pärast õhtusööki on tõmbunud... Laiad pleekinud riidest mööblikatted. Lillherned vanades vaasides. Hõõguvad söed, leegitsevad halud kaminas... Ilmsüütud, vallatud, pisut nagu pilklikud naerupahvatused... Lohukesed, roosad põsed, linalakad, trullakesed, pikad tüllkleidid, valged pitsid, inglise broderii, muareevööd, tikitud õied juustes, pihikul... pudeneb kristallselge naeru puhtaid trillereid. Nad lõkerdavad... Kas te kuulete neid? (et) |
