|
so:text
|
Hobartist sõitsime Uus-Meremaale. Seda teekonda mäletan hästi, sest sattusime mehe küüsi, keda me kõik nimetasime Dehüdraatoriks. Just tollal tekitas pöörast vaimustust mõte toiduaineid veetustada. See mees ei vaadanud kunagi ühtegi toiduainet ilma, et oleks mõelnud, kuidas sellest saaks vee eemaldada, ja igal jumala söögiajal saadeti tema lauast meie lauda liuatäied roogi palvega, et me neid prooviksime. Meile pakuti dehüdraaditud porgandeid, ploome, igasuguseid toite — eranditult kõik olid täiesti maitsetud. (et) |
