|
so:text
|
Mina mõtlen, et esimene ja peatingimine on, et poliitika koolist võimalikult eemale jääks. Meie ei ava oma koole poliitilistel alustel, vaid lihtsalt kooli ja rahvahariduse nimel. Sellega, et meie oma kooliseadust nii kivistame ja piirame, mis teatav isiku vägistamine on, sellega surume ja ruineerime oma rahva algharidust õige suurel mõõdul. Mispärast meie ei luba ühelgi oma rahva lapsel paremat haridust saada, kellel see võimalik oleks, kus jääks siis isiku arenemise võimalus? Kogu rahva ühe shablooni alla surumine teeks meie haridusele õige tublisti kahju. Kui meie vaatame seda määrust praktilisest küljest, siis peame ütlema, et seesama koduõpetuse keeld lõpmata palju raskusi kaasa toob. Kui meie rahvas oleks koos, oleks koolide korraldamine ikkagi kergem, aga meie teame, et maal elatakse üksteisest lahus ja meie teame, et koolivõrk tulevikus nii tihe ei saa olema, et kool kõigile kättesaadav oleks, vaid seal tuleb lapsi 10-te verstade kaugusele kooli saata. Ma olin ise aastate eest ühe parema kihelkonnakooli õpetajaks ja pean ütlema, et halb oli vaadata, kuidas 10–11-aastased lapsed nädal otsa halbades ruumides külma söögi varal pidid elama. Ma kardan, et nüüd, kus koolimajad veel korraldatud ei ole, väga halb on, kui meie sunnime mingisugustel poliitilistel põhjustel kõiki lapsi tingimata kooli puuduste all kannatama. (et) |
