|
so:text
|
Keliki sile jahedust uhkav sein. Ta puges selle pinna ligi, kui varjud kippusid teisel pool liiga kõrvetavad olema. Sinine taevas. Eemal rohetav mets. Kõrvetav päike. See kõik oli jumalate valitsuse all. Oli nendega arusaamatus seoses. Neil asjadel ja nähtustel olid nimed. Nendest sai rääkida. Nii huvitavalt, iselaadselt ja keeruliselt, et see tõestas kohe nende kuulumist jumalate maailma. Kõik, mis oli räägitav, oli jumalate oma. Algi ise oli jumalate oma. Ta oli läbi imbunud sest teadmisest. (et) |
