|
so:text
|
Ta ema oli nn haige, et Grace ei tahtnud lõpuaktuselegi minna. Aga läks siiski ja näitas emale lõputunnistust, niipea kui koju jõudis. Ta oli vastu võetud Illinoisi ülikooli, aga ta oli koolimineku aastaks edasi lükanud, et saaks jätkata ema põetamist. Ka isa soovis sedasama, tajudes, et Ellen eelistas Grace'i armastavat puudutust põetajate hoolele; ta oli Grace'ile selgeks teinud, et loodab: tütar jääb koju ega lähe septembris kooli. Tütar ei vaielnud vastu. Isaga polnud mõtet vaielda. Isa sai alati oma tahtmist. Ta oli sellega harjunud. Ta oli olnud liiga kaua liiga ilus ja liiga edukas, kõik oli tulnud talle kasuks, ja ta lootis, et nii see jääbki. Alatiseks. Eriti aga oma perekonnas. Grace mõistis seda. Ellen samuti. (et) |
