|
so:text
|
Maa peal ei otsi ma seega mitte taevaingleid, kelle sarnaseid mu silm ei ole iial näinud, vaid ma tahan sealt leida Maa asukaid, inimesi, ja olla rahul kõigega, mida suur ema loob, kannab, toidab, talub ning lõpuks armurikkalt oma rüppe võtab. Tema õed, teised maad, võivad kiidelda teiste, ehk koguni suurepärasemate olenditega, ja neist rõõmu tunda; Maal aga elavad need, kes seal elada saavad. Minu silm on loodud päikesekiirele selles ja mitte üheski teises kauguses Päikesest, mu kõrv sellele õhule, mu keha sellele Maa massile, kõik mu meeled sellest Maa ehitusest ning sellele Maa ehitusele; vastavalt sellele toimivad ka mu hingejõud; inimsoo kogu eluruum ja mõjuringkond on seega niimoodi kindlaks määratud ning lahti seletatud, samuti mulle elupaigaks määratud Maa mass ja trajektoor; sellepärast ongi inimesele paljudes keeltes nimi antud emakese Maa järgi. (et) |
