|
so:text
|
Ainukese õnnetuse Wieni klatšidžunglis oli nagu kiuste põhjustanud diskreetne Atti Altenwyl, kes ükskord arvas, et sellele Matreile tehakse kõvasti ülekohut, sest keegi pole rohkem loodud ühe mehega elamiseks, aga sellega tema tarkus piirduski, kuna teised talle mõistmatult otsa vahtisid, ja ta ei suutnud põhjendada, millele tema otsus Elisabethi suhtes toetub, ja tema naine tuli muidugi kõige lihtsamale mõttele, et tal oli, loomulikult varem, enne abielu, selle endast veidi vanema Matreiga midagi olnud, ja Antoinette vaatas Attile väga armsasti otsa, sest ta oli tegelikult uhke selle saavutuse üle. Ta arutas Elisabethi külaskäike tosina inimesega kõige karmima saladuskatte varjus, ja see tähendas seda, et saladused oleksid olnud paremini hoitud, kui nad lehte jõudnuksid, sest siis oleksid nad ehk kahe silma vahele jäänud. (et) |
