|
so:text
|
Kuigi Wordsworth nimetab kujutlust hiilgavaks inimvõimeks, ei pidanud ei tema ega ta tähtsamad kaasaegsed kujutlust lihtsalt üheks fakulteediks teiste seas, mis üheskoos moodustavad inimlikkuse. Kuigi ainult Blake eitas otsesõnu, nagu kujutlus üldse olekski üks fakulteete, jõudis enamik kõrgromantikuid Blake'ile lähedale ses mõttes, et samastasid kujutluse nn Tõelise Inimesega, langemata inimpotentsiaaliga. Ehkki enamik luuletajaid kasutas seda terminit järjekindlusetult, kaldusid nad kõik rõhutama, et kujutlus ehk loomejõud on autonoomne. Sellest autonoomiast tulenevate järelduste väljaarendamisega tegeleb kirjandus veel tänapäevalgi, kuid iga tähtsam kõrgromantiline luuletaja kas väidab või eeldab, et kujutlus on suuteline ühtaegu nii tajuma kui osalt loomagi tõelust ja tõde - märksa kindlamini kui ükski teine adumisviis. (et) |
