|
so:text
|
Hélène'il olid omad arusaamad, ta ei sallinud näiteks Matisse'i. Ta ütles, prantslane ei tohiks ootamatult söömaajale jääda, eriti kui ta veel еnnе teenijalt on küsinud, mis õhtuks on. Ta ütles, välismaalastel on täielik õigus niimoodi teha, kuid mitte prantslasel ning Matisse oli ükskord niimoodi teinud. Nii et kui miss Stein talle teatas, monsieur Matisse jääb täna õhtusöögile, ütles Helene ikka, sel juhul ei tee ma omletti vaid praen mune. Sinna läheb niisama palju mune ja sama hulk võid, aga näitab üles vähem lugupidamist, ning küllap ta aru saab. (et) |
