|
so:text
|
Samuel oli nimelt niisugune poiss, keda kooliskäimine ei huvitanud kohe üldse. Temasuguseid on igas väikeses linnas kümneid ja suuremas linnas sadu, kui mitte isegi tuhandeid. Nende jaoks tähendab matemaatika- või loodusõpetusetunnis istumine järjekordset pikka ja piinarikast nihelemist ning vahetunni ootamist. Ja nad ei salli silmaotsaski tunnikontrolle ega koduseid ülesandeid. Õpetajate ja mõnikord ka oma vanemate arvates on sellised poisid kas laisad või rumalad, mõnel juhul kogunisti mõlemat. Tegelikult võivad nad aga osata suurepäraselt jalgpalli mängida või lindude ja loomade hääli matkida. (et) |
