|
so:text
|
Selles linnas oli omamoodi atmosfäär. Seal kajastusid lasteseltskonnas, laste vihkamises ilmselt ka nende vanemate arusaamad, sest seal tekkis see juba rahvuslikul pinnal. Sain teada, mis tähendab olla eestlane, ja mul hakkas juba siis kujunema rahvuslik eneseteadvus. Kõigepealt tehti mulle tänaval kohe selgeks, et võ ne naši, et teie tulite liitu ainult sellepärast, et kartsite fašiste. Ilmselt see pidas ka suurel määral paika, kuna Hitler ei varjanud oma Baltikumi-poliitikat: osa kohalikest elanikest kuulus hävitamisele, teine osa deporteerimisele ja ülejäänud osa ümberrahvastamisele, Baltikum tuli asustada sakslastega . Mulle anti ka teada, et olen estonka ja nerusskaja, kusjuures see oli midagi venelasest hoopis alamat. Kui mind esimesel koolipäeval kooli hoovil kivirahega vastu võeti, karjuti: idite, smotrite, nerusskaja idjot! Esimesel päeval ma ei läinudki kooli, läksin tagasi. Aga mul oli ka häid sõpru, kes mind kaitsesid, neid on igal pool olnud. (et) |
