|
so:text
|
Kui ta kord abitult nuttes Trotta juurde tuli, kuna üks sõber, keda ta küll eriti hästi ei tundnudki, aga tal oli ikka nii palju sõpru inimeste hulgas, oli Budapestis tänavavõitluses tapetud, sel ajal kui ta oli fotografeerinud, ja kaamera käes, verest tühjaks jooksnud, laskis Trotta tal nutta ja vaikis kangekaelselt. Hiljem kaotasid Elisabeth ja toimetus ja eelkõige parem, südametunnistusega Prantsusmaa veel kolm fotograafi ja ühe reporteri Alžeerias ja kaks ajakirjanikku Suessis, ja siis ütles Trotta: (et) |
